Tervitused Belgiast Charleroi’st.
Just astusin välja taksost, kus tuli elu rekordarve – 182€. Nüüd hetk hiljem aga ootan juba restoranis kelnerit, et tellimus esitada.
Vahepeal aga jõuan teieni tuua hea uudise. Täna, kui Tallinnast Brüsselisse jõudsin, sain doktor Agnes Mägilt teate, et mind kimbutanud Epstein-Barr viirus on tänaseks minevik.
Kui eelmine vereproov näitas veel, et viirus oli õrnalt veres, siis seekord on ta kindlalt surnud.
Ega ma väga üle ei regeerinud, sest mul ka pea otsas ja olen end piisavalt hästi tundma õppinud, et aru saada, mis organismis toimub.
Kui haige olin, siis sain aru, et pole tegemist väsimusega ega kehva vormiga. Justkui mingi lühis oli mootoris.
Nüüd aga on juba paar nädalat tuju tükk aega ääretult hea olnud. Sportimisisu on tõusnud ning olen end tundnud väga väga hästi. Alles nüüd, kui sellise viiruse läbi olen põdenud saan aru, kui sitt enne olla oli!
Homme õhtul lendan juba Charleroi’st Hispaaniasse Valladolidi, kus jätkub sajakilomeetrine autosõit Salamancasse ja reedel stardin siis Castilla y Leonil.
Edasine plaan kuni France’ini kindlalt veel paigas pole. Enda visioon on mul olemas, aga kas ka ülemused selle kinnitavad, seda saan öelda pärast Castillat.